Claude, Aumale'i hertsog

Claude II de Lorraine
Portree (17. sajand)
Sünniaeg	18. august 1526 Joinville, Prantsusmaa
Surmaaeg	3. märts 1573 (46-aastasena) La Rochelle, Prantsusmaa
Abikaasa	Louise de Brézé
Lapsed	Charles, Aumale'i hertsog
Sugulased	Guise'i dünastia

Claude II de Lorraine, Aumale'i hertsog (18. august 1526 – 3. märts 1573) Prantsuse aadlik ja sõjaväelane, kes tegutses Itaalia sõdade ja hugenotisõdade ajal. Kuna tema isa oli Guise'i hertsog Claude, oli talle kui kuningas Henri II soosikute perekonna liikmele tagatud õukonnas kõrge koht. Claude'i isa suri aastal 1550 ning ta päris Burgundia juhi tiitli. Kuna Claude'i vennast sai uus Guise'i juht, päris Claude talt Aumale'i hertsogi tiitli. Kuningas tegi Claude'ist ratsaväe kindrali ning ta sõdis aastatel 1551–1559 Itaalias, Alsace'is ja Picardie's. Metzi piiramisel 1552. aastal langes ta kaheks aastaks vangi, kuni tema ämm Diane de Poitiers lunaraha ära maksis. Teda saatis Volpiano piiramisel edu ning ta mängis tähtsat rolli Calais' piiramisel. Viimase eest sai ta Piemonte valitsejaks.

Kuningas Henri II surmaga aastal 1559 kasvas Claude'i ning Guise'ide mõjukus noore François II õukonnas. Ta mängis 1560. aastal riigipööret kavandanud Amboise'i vandenõu mahasurumises. Samal ajal organiseeris ta ekspeditsiooni Šotimaale, mis lõpuks Amboise'i vandenõu ja majandusraskuste tõttu ära jäi. Detsembris 1560 kuningas suri ning algas asekuninganna Caterina de' Medici aeg. Claude'ile uues õukonnas kohta ei olnud ning 1561. aasta alguses läks ta eksiili. Ta naasis samal aastal oma venna Charlesi korraldatud, katoliiklasi ja hugenotte lepitama pidanud Poissy kollokviumile. Kollokviumi ebaõnnestumine ning Caterina siseringi kasvav protestantism sundisid Claude'i uuesti eksiili. 1562. aasta alguses arutas ta koos oma vendade ja Wüttembergi hertsog Christophiga luterlaste ühendamist. See plaan muutus võimatuks, kui Guise'i hertsogi François sama aasta märtsis hugenottide massimõrva korraldas.

Claude teenis Prantsusmaa kuningat esimeses hugenotisõjas. Ta proovis korduvalt vallutada Roueni, see õnnestus tal alles siis, kui kuninga põhiväed appi jõudsid. Tal ei õnnestunud takistada François de Coligny d'Andelot'l riiki mässuliste poolele palgasõdureid toomast. Detsembris 1562 sai ta Dreux' lahingus vigastada. Jaanuaris tapeti tema vend François ning Claude ja Charles jäi perekonna peadeks. François' poeg Henri päris isalt Champagne'i, mida Claude kuni Henri täisealiseks saamiseni de facto valitses. Claude tegutses Champagne'is aktiivsemalt kui oma Burgundias. Samal ajal oli temal ja tema perekonnal Gaspard de Coligny vastu veritasu, kuna nad süüdistasid teda Francois' tapmises. Tüli kasvas Pariisis kokkupõrgeteks ning kuningal õnnestus pooled alles 1566. aastal lepitada. Claude võitles ka teises ja kolmandas hugenotisõjas, kus tal ei õnnestunud takistada saksa reiter '​ite sissetunge Prantsusmaale. Ta tegi kaasa 24. augustil 1572 aset leidnud hugenoti juhtide tapmises, mis kasvas pärtliöö veresaunaks. Järgmisel aastal osales ta La Rochelle'i piiramises, kus ta 3. märtsil 1573 hukkus.